Artikli kirjutamine Vikipeediasse – see on imelihtne?!

Selle õppeaasta detsembris oli 11.b klassil eesti keele tundides teemaks artikli kirjutamine Vikipeediasse. Sellega vastasid meie kooli gümnasistid üleskutsele Miljon+, mille eesmärgiks on jõuda miljoni artiklini eestikeelses Vikipeedias (praegu on veidi alla 200 000 artikli). Sellise eesmärgi püstitasid Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval Tartu Ülikool ja MTÜ Wikimedia Eesti.

Kõigepealt tutvusid 11.b klassi õpilased Vikipeediasse artikli kirjutamise põhimõtete ja juhenditega, seejärel mõtiskleti selle üle, miks on oluline, et eestikeelne Vikipeedia üha täieneks ja täieneks ning võimalikult paljud vabatahtlikud selle üha jätkuvasse loomisse oma panuse annaksid. Eestikeelse Vikipeedia arendamine on oluline, et vastu seista ingliskeelsele infotulvale ja muuta eestikeelne teave veebis võimalikult laialdaselt kättesaadavaks. Eesti on vaatamata oma väiksusele omakeelsete Vikipeedia artiklite arvu poolest maailmas 50 suurema hulgas ja loodame, et see koht veelgi paraneb.

Esimene etapp artikli kirjutamisel oli teema (Vikipeedia uue märksõna) valimine ja veendumine, et sellist artiklit pole juba olemas. Sellele järgnes teema kohta materjali otsimine (põhiliselt veebist, aga kasutati ka raamatuid) ja lugemine. Kui head allikad olid olemas, võis nende põhjal asuda artiklit kavandama ja kirjutama (refereerima), unustamata allikatele viitamist. Seejärel tuli artikkel keeleliselt üle vaadata ja õpetajale saata, kes artiklit omakorda keeleliselt toimetas.

Nüüd oli lõpuks käes aeg hakata artiklit Vikipeediasse lisama – selleks oli lihtsam kasutada tavalist Vikipeedia toimetamisrežiimi (mitte HTML-i lähtekoodi muutmist), mis meenutab veidi Wordis teksti vormistamist. Lisaks tuli lisada tekstile foto või ka tabel – kõik see võttis aega ja nõudis Vikipeedia toimetamiskeskkonna tundmaõppimist. Lõpuks tutvusid 11.b klassi õpilased klassikaaslaste loodud artiklitega ja valisid välja parimad (põhjalikumad, hästi liigendatud ja kirja pandud, korrektsete viidetega).

Parimateks artikliteks osutusid: Hestia, Mary II, Snapchat ja Swings.

Millele pani mõtlema Vikipeediasse artikli kirjutamine?

Aleksander-Mark Kappi

Vikipeedia artikli kirjutamine andis võimaluse kirjutada teemal, mis tundus endale huvitav. Artikli kirjutamine tekitas hasarti  ning lõppes edukalt: artikkel sai Vikipeediasse üles laaditud.

Vikipeedia artikli kirjutamine ei ole sugugi keeruline. Varemalt, kui olin sattunud Vikipeedia artikli loomise või muutmise keskkonda, oli see mind alati hirmutanud oma reeglite ning rangusega, lisaks veel täpne allikatele viitamise nõue. Samuti arvasin, et mingil teemal artikli kirjutamiseks tuleb ilmtingimata tunda teemat läbi ja lõhki. Reaalsus on aga hoopis midagi muud. Pärast artikli koostamise reeglite uurimist ei tundugi Vikipeediasse kirjutamise nõuded nii hirmsad, vaid on täiesti arusaadavad. Artikli loomise tööriistad on mugavad ning pärast mõningat klõbistamist suudab neid igaüks kasutada.

Vikipeediasse kirjutamisel tundus mulle kõige vahvam see, et artiklit ei pea kirjutama teemal, mida sa tunned, vaid vastupidi – palju huvitavam on kirjutada sellest, mida sa veel ei tea. Artikli koostamise käigus saab hoopis laiendada oma silmaringi. Üks ehe näide selle kohta on mul kohe võtta. Kirjutanud valmis artikli ühe Vene jalgpalliklubi (FC Krasnodar) kohta, mäletasin ma selle ajalugu üsna hästi. Mõni aega hiljem osalesin koos sõbraga jalgpalliteemalisel mälumänguvõistlusel, kus küsiti, milline Venemaa klubi on ainsana mänginud Eesti klubi vastu Euroopa karikasarjas. Täispunktid saime vaid tänu sellele, et olin selle klubi kohta kirjutanud Vikipeedia artikli, kusjuures olin seal ära märkinud ka selle mängu Eesti klubiga.

Vikipeedia tegijate kogukond on väga sõbralik ja abivalmis. Kui ma oma artikli avaldasin, siis kartsin kriitikat artiklis leiduda võivate vigade kohta, kuid kõik läks hoopis teisiti. Kõik mu vead või oskamatused parandati ära ning mingit kurjustamist ei järgnenud. Mulle meeldis, et teised inimesed tegelesid minu artikliga, aitasid seda täiustada, mitte ei jäetud seda tähelepanuta. Tundub, et Vikipeediat teeb väga kultuurne ja viisakas rahvas ning see tekitab julgust ka edaspidi Vikipeediasse artikleid kirjutada.

Grete Nikker

Minu arvates on kõige tähtsam valida selline teema, mis endale huvi pakub. Minu jaoks oli see arvatavasti artikli kirjutamise kõige keerulisem osa, sest paljude teemade kohta, mis mind tõesti huvitasid, oli juba Vikipeedia leht olemas. Lõpuks otsustasin teha lehe ühest Vana-Kreeka jumalast, valisin Hestia.

Kui teema oli valitud, oli üpriski lihtne leida sobilikud allikad: raamat ja vajalikud internetilehed. Kuna eestikeelseid lehti oli Hestia kohta väga vähe, kasutasin põhiliselt inglis- ja venekeelseid allikaid.

Olin varem arvanud, et Vikipeedia artikli kirjutamine on väga keeruline, kuid tuli välja, et on just vastupidi, lihtsalt on vaja leida artikli jaoks vajalikud allikmaterjalid. Nüüd tean, et isegi heade materjalide olemasolu korral võtab artikli kirjutamine palju aega: teema valimine, allikatest kõige tähtsama leidmine, refereerimine, tervikliku teksti koostamine ja teksti keeleline toimetamine.

Tundsin, et Vikipeediasse artikli kirjutamisega kaasneb päris suur vastutus, sest kui mina teen mingi vea, siis saab lugeja väärinformatsiooni. Muutus ka minu üleüldine suhtumine Vikipeediasse, sest nüüd tundub see mulle palju usaldusväärsem: mõned päevad hiljem oli minu artiklit juba üks kasutaja parandanud, imestasin, kui kiiresti avastatakse pisivead.

Kindlasti on minu koostatud lehele veel palju lisada ning seda saab paremaks muuta, kuid mina olen oma praeguse tööga rahul. Mulle meeldis artikli kirjutamine, teeksin seda ka mõni teine kord.

Paula Valdna

Vikipeediasse artikli kirjutamine oli päris suur töö, sest infot tuli otsida erinevatest allikatest, infot tuli võrrelda ja leida sellest kõige usaldusväärsem. Minu teema kohta polnud eesti keeles peaaegu midagi, seega tuli mul refereerida põhiliselt ingliskeelseid allikaid.

Mulle meeldis see tunne, mille artikliga lõpule jõudmine tekitas: see oli hea tunne, et olin valmis teinud midagi sellist, millest võib teistel inimestel kasu olla. Nüüd tundub Vikipeedia kasutamine veidi õiglasem, sest olen ka oma väikese panuse andnud ja kujutan ette, kui suur töö Vikipeediasse artiklite kirjutamine tegelikult on. Vikipeedia kallal näeb iga päev vaeva nii palju tasustamata inimesi, et mul on kõigi nende suhtes aukartus tekkinud – kuidas nad küll oskavad ja jõuavad!?

Triinu Orgmäe

Vikipeediaga puutub meist igaüks pidevalt kokku, sest see on peaaegu alati esimene veebileht, kui midagi internetist otsida. Tihti mõeldakse, et Vikipeediasse võib igaüks kirjutada mida iganes, kuid tegelikult ei mõisteta, kui palju iga artikliga on vaeva nähtud, enne kui see kogemus endal olemas.

Sel aastal tegime eesti keele tundides ka ise ühe artikli Vikipeedia keskkonda. Alguses tekkis raskusi sobiliku teema leidmisega, sest näiliselt on kõik juba olemas. Valisin endale teemaks ühe veebirakenduse, mis minuvanuste seas on väga populaarne – olin üllatunud, et selle kohta juba eesti keeles artiklit polnud tehtud. Artikli kirjutamine nii raske ei olnudki, sest ülesehituse poolest sai ette võtta mõne teises keeles kirjutatud artikli ning sisuliselt olin artikli teemaga igapäevaselt palju kokku puutunud – mul oli selle kohta laialdaselt teadmisi, mis nüüd oli vaja sobivate allikatega seostada.

Kopeerinud teksti Wordi failist Vikipeedia keskkonda, möödusid järgmised paar tundi just vormistuse parandamiseks. Kuigi muidu olen tekstide vormistamisel üsna kogenud ja osav, siis Vikipeedia tekstiga läks mul üsna kaua aega, kuna seal keskkonnas tuleb kõik eraldi välja kirjutada, kasutades HTML-i, et saada soovitud tulemus. Viitamine on Vikipeedias keerulisem kui Wordis ning selleks, et vormistada kõik need pisidetailid, mida iga tavakasutaja iseenesestmõistetavana võtab, läheb meeletult aega. Ka sobiliku pildi leidmine (autoriõigused!) ja lisamine võtab aega.

Vikipeedia artikli kirjutamine oli nii lihtne, nagu ma arvasin seda olevat, kuid minu hämmastuseks oli selle keskkonna kasutamine ja selle tõttu ka artikli vormistamine võrdlemisi keeruline. Loodetavasti muutub Vikipeedia kasutamine tekstide autoritele edaspidi kasutajasõbralikumaks.